Brändiraamat ja CVI, mida need sisaldavad ja mis need maksavad

Brändiraamat on dokument, mis ütleb, kuidas su ettevõtte ilme ja hääl igas kanalis välja näevad. CVI ehk corporate visual identity tähendab sama asja kitsamalt, ainult visuaalset osa. Kui logofail on üks tähis, siis brändiraamat on kasutusjuhend, mis hoiab kõik tähised koos.

Vahe on praktiline. Logo eest maksab ettevõte korra. Brändiraamatu eest maksab ta korra ja säästab selle tagasi iga kord, kui uus töötaja, trükikoda või agentuur saab kätte valmis reeglid ja ei pea küsima, milline sinine on õige.

Mis vahe on logofailil, stiiliraamatul ja brändiraamatul

Kolme sõna kasutatakse Eestis läbisegi ja see tekitab pakkumisi võrreldes segadust. Sisu erineb kolm korda.

• Logopakett. Logo põhikuju ja kaks kuni kolm variatsiooni, värvikoodid, kirjatüüpide nimed. Paar lehekülge või ainult failid.
• Stiiliraamat ehk CVI. Kogu visuaalne pool. Logo kasutusreeglid, värvipalett koodidega, kirjatüübi astmestik, pildikeel, mustrid, näidisrakendused. Tavaliselt 15 kuni 40 lehekülge.
• Brändiraamat. Stiiliraamat pluss sisuline pool. Positsioneering, lubadus, sihtrühmad, hääletoon, sõnumid, näited heast ja halvast tekstist.

Pakkumist küsides kirjuta välja, kumba sa tellid. Kui pakkumisel seisab ainult sõna „bränding“, võivad kaks pakkujat mõelda täiesti eri mahtu. Mis brändingu paketti üldiselt kuulub ja millised on Eesti hinnavahemikud, on kirjas artiklis ettevõtte bränding.

Mis peab brändiraamatus kirjas olema

Alljärgnev nimekiri on miinimum, millega dokument on tööriist, mitte esitlus. Kui mõni punkt puudub, tuleb see küsimus varem või hiljem tagasi.

1. Lühike positsioneering. Kellele, mille vastu ja mis lubadusega. Üks lehekülg, mitte kümme.
2. Logo põhikuju ja variatsioonid. Horisontaalne, vertikaalne, märk üksi, ühevärviline.
3. Kaitseala ja miinimumsuurus. Kui palju tühja ruumi jääb logo ümber ja kui väikeseks tohib seda trükis ja ekraanil ajada.
4. Keelatud kasutused. Pildid sellest, mida teha ei tohi. Venitamine, vari, vale taust, ümbervärvimine.
5. Värvipalett koodidega. Iga värv HEX, RGB, CMYK ja vajadusel Pantone kujul. Ilma koodideta ei ole palett kasutatav.
6. Kirjatüübid ja astmestik. Pealkiri, vahepealkiri, põhitekst, väiketekst. Suurused, reavahe, kaal. Lisaks varufont, mis on olemas igas arvutis.
7. Pildikeel. Kolm kuni viis näidet sobivast pildist ja paar näidet sellest, mis ei sobi.
8. Hääletoon. Kolm omadussõna ja iga kohta üks lause enne ja pärast. Abstraktne sõna „sõbralik“ ei suuna kedagi.
9. Näidisrakendused. Visiitkaart, meilipõhi, sotsiaalmeedia postitus, dokumendipõhi, silt või pakend. Need on kohad, kus reeglid päriselt katki lähevad.
10. Failide asukoht ja kontakt. Kus originaalid asuvad ja kelle käest küsida, kui juhendis vastust ei ole.

Millised failid pead üleandmisel kätte saama

See on koht, kus enamik vaidlusi tekib alles aasta hiljem, kui algne tegija ei ole enam kättesaadav. Lepi kokku enne tööde algust.

• Vektororiginaalid. Logo AI või EPS kujul ja lisaks SVG veebi jaoks. PNG üksi ei ole originaal.
• Kasutusfailid. PNG läbipaistva taustaga, JPG, ühevärvilised versioonid.
• Kirjatüübi litsents. Kirjalikult, kelle nimel litsents on ja mida see lubab. Tasuta font ärikasutuses ei ole alati tasuta.
• Brändiraamat PDF kujul ja soovitatavalt ka redigeeritav lähtefail.
• Mallid. Meilipõhi, esitlus, dokumendipõhi failina, mitte pildina.
• Varaline õigus kirjalikult. Ilma selleta ei saa sa hiljem ilmet ise edasi arendada.

Kui ilme läheb kohe ka kodulehele, kontrolli, et samad värvikoodid ja fondid jõuaksid ka veebi. Kuidas see praktikas käib, on lahti kirjutatud brändi loomise juhendis.

Viis kontrolli, kas brändiraamat on päriselt kasutatav

Võta valmis dokument ette ja proovi neid läbi. Iga „ei“ tähendab, et keegi hakkab varsti helistama ja küsima.

1. Kas leiad värvikoodi kolme sekundiga, ilma et peaksid otsima?
2. Kas saad meilipõhja ise täita, ilma disainerita?
3. Kas dokumendis on vähemalt üks näide sellest, mida teha ei tohi?
4. Kas trükikoda saab sealt kätte kõik, mida ta küsib, ilma lisapäringuta?
5. Kas uus töötaja mõistab hääletooni peatükki ilma selgituseta?

Kui palju brändiraamat maksab ja millest hind sõltub

Hinna määrab mõtlemise ja kooskõlastusringide hulk, mitte lehekülgede arv. Eesti turul on tavalised suurusjärgud järgmised.

Kolm asja tõstavad hinda kõige rohkem. Esimene on kooskõlastajate arv, sest iga lisainimene toob uue ringi. Teine on rakenduste hulk, näiteks pakend või sõidukikleebis. Kolmas on nimeloome või uuring, mis on eraldi töö ja mida ei saa juhendisse sisse arvestada.

Kolm viga, mis teevad brändiraamatust kausta

Dokument tehakse ilusaks, mitte kasutatavaks. Kui juhend on ise disainitöö, mida on raske lugeda, ei kasuta seda keegi. Selguse võit on suurem kui esteetika võit.

Reeglid on liiga ranged. Kui iga olukorra jaoks on ainult üks lubatud lahendus, hakatakse reeglist mööda minema juba esimese kampaania ajal. Anna vähemalt kaks lubatud varianti.

Keegi ei vastuta. Brändiraamat vananeb. Pane kirja, kes seda uuendab ja kui tihti. Üks kord aastas on piisav.

Kuidas brändiraamat tiimile päriselt kasutusse anda

Valmis dokument ei muuda veel midagi. Kasutusele võtmine on eraldi samm ja see võtab umbes tunni.

1. Pane failid ühte kohta. Üks jagatud kaust, mille aadress on kõigil olemas. Meili manusena liikuv logo on vananenud juba nädala pärast.
2. Tee pooletunnine ülevaade. Näita, kust leiab värvikoodid, kust mallid ja mida teha ei tohi. Salvesta see lindistus uutele töötajatele.
3. Vaheta vanad failid välja. Meilipõhjad, esitlusmallid, sotsiaalmeedia profiilipildid, arvevorm. Vana logo jääb muidu aastateks ringlema.
4. Määra üks vastutaja. Inimene, kelle käest küsitakse, kui juhendis vastust ei ole. Tema paneb ka kirja, mida järgmisel uuendusel muuta.

Kui ilme muutub, muutub tavaliselt ka koduleht. Vaata enne uue kujunduse tellimist üle, millised osad on tehniliselt lihtsalt vahetatavad ja millised nõuavad uut ehitust. Selle kohta on eraldi graafilise disaini teenuse leht ja näited tehtud disainitöödest.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on brändiraamatul ja CVI-l

CVI ehk corporate visual identity katab ainult visuaalse poole, näiteks logo, värvid, kirjatüübid ja rakendused. Brändiraamat sisaldab lisaks sisulist osa, ehk positsioneeringut, hääletooni ja sõnumeid. Kui pakkumises on kirjas CVI, siis teksti ja sõnumite osa tavaliselt ei tule.

Kui pikk peaks brändiraamat olema

Väikeettevõttele piisab tavaliselt 15 kuni 25 leheküljest. Pikkus ei ole eesmärk. Kasutatavus on. Kui juhendist ei leia värvikoodi kolme sekundiga, on see liiga pikk.

Kas brändiraamatut on vaja, kui ettevõttes on kaks inimest

Lühijuhendit on vaja ka siis. Niipea kui keegi väljastpoolt teeb sinu jaoks silti, postitust või trükist, hakkab ta küsima värvikoode ja faile. Lühike juhend säästab selle aja.

Kes on brändiraamatu autoriõiguse omanik

See sõltub lepingust. Vaikimisi jäävad varalised õigused sageli tegijale. Lepi kirjalikult kokku, et varalised õigused lähevad tellijale üle, muidu ei saa sa hiljem ilmet ise edasi arendada.

Kui tihti tuleb brändiraamatut uuendada

Üks ülevaatus aastas on piisav. Suurem ümbertegemine tuleb siis, kui muutub sihtrühm, tootevalik või ettevõtte lubadus, mitte siis, kui ilme lihtsalt ära tüütab.

Kas tasuta kirjatüüpi tohib ärikasutuses kasutada

Mitte alati. Osa tasuta fonte on lubatud ainult isiklikuks kasutuseks. Kontrolli litsentsi enne, kui font brändiraamatusse kirja läheb, ja pane litsentsi tingimused dokumenti kaasa.

Kokkuvõte

Brändiraamat ei ole esitlus juhatusele, vaid tööriist inimesele, kes teeb homme uue postituse või tellib sildi. Kolm asja on olulisemad kui ülejäänud. Värvid ja fondid peavad olema koodidena kirjas, näidisrakendused peavad katma need kohad, kus ilme päriselt katki läheb, ja failid koos õigustega peavad olema sinu käes. Kui need kolm on korras, on ülejäänu viimistlus.