Mille peal veebileht jookseb?

Vahel tekib küsimus, mida on vaja meie veebilehe jaoks ning milliseid teadmisi on vaja suvalisel hilisemal progejal selle täiustamiseks / kaasajastamiseks.

Alustades kõige olulisemast, on vajalik domeen. See tähendab registreeritud veebilehe aadressi, mille kaudu lehele jõutakse. Näiteks: marketingsharks.ee. Selle registreerimist pakuvad kõik suuremad majutuse pakkujad, tulenevalt top-level ehk .ee, .eu, .com jne nõudmisest on selle omamisele kehtestatud periooditasu – tüüpiliselt aastapõhine. See domeen suunatakse mingile kindlale aadressile ( IP aadress, väljast paistab kui juhuslik numbrite jada stiilis 82.131.000.123 ). Sellele aadressile suunamise pärast klient muretsema ei pea, kui võtta domeen koos majutusega tehakse suunamine automaatselt.

Teiseks on vajalik majutuse server – koht, kus kodulehe failid reaalselt asuvad. Selle ülesandeks on vastata päringutele ( mis tulenevalt domeenist veebilehitseja poolt neile saabuvad ) õige sisuga. Serverites võib joosta erinev tarkvara, näiteks Apache või IIS. Mõlemad mainitust on sobivad ja tegelikult võib seal olla ükskõik mis, niikaua kui ta võimaldab tüüpilist toimemehhanismi – saata vastu HTML formaadis teksti, mis on ühtlasi nii veebilehtede struktuuriks kui sisuks.

Kuna Marketing Sharksi kodulehed on ehitatud WordPressi sisuhalduse platvormile, peab majutuse server pakkuma PHP ja MySQL tuge. Nende miinimumversioonid on hetkel vastavalt 5.2.4 ja 5.0, kuid see võib aja möödudes tõusta. Siinkohal on kasulik konsulteerida WordPressi nõuete lehega http://wordpress.org/about/requirements/ . Kõikide mõistlike majutuse pakkujate jaoks on need nõudmised iseenesest mõistetavad, kuid vahel – näiteks vana lehe uuemaga asendamisel – tuleb lasta neil versioone tõsta. See on taas aspekt, mille üle klient reeglina muretsema ei pea, sest PHP ja MySQL tugi või kõrgema versiooninumbriga serverisse kolimine on majutuskeskkondades iseenesestmõistetav.

MySQL on andmebaasi mootor, ehk koht kuhu kogu lehe muudetav sisu salvestatakse. Teiste tuntumate andmebaasidena võiks mainida Oracle SQL, MS SQL, PostgreSQL. Nende peal WordPressi ei tööta ja pole ka lootust, et lähiajal tööle hakkaks.

PHP on programmeerimiskeel, mis on orienteeritud justnimelt veebilehtede jaoks. Lisaks on tüüpilises WordPressi veebilehes kasutusel ka javascript ning sellel põhinev jQuery, mis jookseb lehe külastaja arvutis ja tuleb WordPressiga kaasa.

WordPress, olles vabavara, laseb võimalikel tulevastel lehe edasiarendajatel vabalt vaadata oma lähtekoodi. Sellele muudatuste ja täienduste tegemine on sihilikult tehtud võimalikult mugavaks kõikvõimalike filtrite ja registreeritavate tegevuste näol. Kodulehe ülesehituse poolelt on reeglina kasutusel WordPressi baasplatvorm, seda isikupäraseks tegev “teema” ja mitmed lisamoodulid. Arendustegevus toimub teema muutmise ja / või täiendamise ( sõltuva teema kaudu ) näol. Idee poolest tähendab see, et uuendused WordPressi tuumale, mida pikemas plaanis teha on väga hea mõte, ei mõjuta veebilehe toimimist. Reaalsuses on teemad tihti sõltuvad WordPressi versioonist, millele neid algselt tehti ja seetõttu võivad uuendamisel vajada natuke parandamist.

Internetist leiab pea lugematul hulgal WordPressi “teemasid” või malle ( “template” ), mida kasutada. Enamasti on nendel puuduseks korralik mitmekeelsuse tugi – eriti oluline Eestis, kus kodulehed on pea alati mitmekeelsed. See tähendab lehe kuvamist korraga mitmes keeles, võimaldades keelt vahetada igal lehel olles ilma avalehele naasmata. Mitmekeelsust pakuvad erinevad moodulid, kuid teemad toetavad neid harva ja ka siis ebapiisavalt. Seetõttu on üldjuhul mõtekam mallid kõrvale jätta ning minna eridisaini teed, andes lehele unikaalse ja vajadustele täpselt vastava näo.

Lühidalt kokku võttes, klient peab muretsema domeeni ja majutuse serveri. Lehte soovi korral hiljem täiendav programmeerija peab valdama PHP-d, HTML-i ja enamasti ka natuke javascripti.



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga