Mind ajendas kirjutama üks järjekordne kodulehe päring. Teemaks oli uus veebileht ja mitte ainult veebileht vaid täisfunktsionaalne e-pood. Turunduseelarveks selle projekti puhul oli märgitud 50-100 €.
Et, nagu ei olegi midagi kosta sellise päringu peale – kui et…
Kodulehe hind on element millega enamus kliente puutuvad kokku alles siis kui hakatakse ringi vaatama ning endale kodulehe arendajat otsima.
Mis siis on keskmise kodulehe hind? Kõige konkreetsem vastus oleks, et sõltub vajadustest ja eesmärgist.
Kuidas siis põhjendada nii erinevat hinnaskaalat ja aru saada, miks üks on nii kallis ja teine nii odav. Selleks tuleks küsida mõningad olulised küsimused ja ennast positsioneerida nende küsimuste vastustega, et aru saada milline lahendus just teile sobib.
Esimene oluline küsimus on kui palju loodava lehega tööd tehakse?
Annab ülevaate, palju reaalselt teie lehega tööd tehakse ja teisse panustatakse.
Tegin ise testi ja küsisin 10 kodulehe arendajalt pakkumist väga lihtsale lehele. 10 arendajast 8 pakkusid hinnavahemikku 150-500€. 2 arendajat vastasid, et hind algab paari-kolme tuhandest eurost alates.
Järgnevalt saatsin täpsustava küsimuse neile kõigile arendustunni hinna kohta. Et palju maksab nende arendustund. 10st ettevõttest vastasid ainult pooled. Ju siis teised pidasid küsimust ebamugavaks ja pigem loobusid potentsiaalsest kliendist. Vastustest kõige odavam arendustund oli 20€ ja kõige kallim 50€. Ja siin oli nähtav loogika, et odavamad pakkujad pakkusid ka odavamat tunnihinda.
Statistika:
Odavam pakkuja: hind 450€ jagatud 20€ võrdub 22,5 tundi
Keskmine pakkuja: hind 1500€ jagatud 45€ võrdub 33,3 tundi.
Kallim pakkuja: hind 3500€ jagatud 50€ võrdub 70 tundi.
Järeldus:
Mida odavam on pakkuja seda vähem töötunde arendust tehakse.
Teine oluline küsimus on millist lahendust/platvormi ja tehnoloogiat kasutatakse?
Annab ülevaate, kas tehakse oma töid ise või vahendatakse kolmandaid osapooli.
Peamiselt taandub see küsimus sellele, kas kasutatakse valmisdisaine, kestasid või kuidas iganes neid nimetatakse või luuakse täiesti nullist disaineri käe läbi uus disain ja programmeeritakse see siis valmis. Ja siin navigeerides pakkujate kodulehel olevatel tehtud tööde sektsioonis sai selgeks, et kõik saja eurosed arendajad pakkusid kolmandate osapoolte poolt valmistatud valmis lehekülgi.
Statistika:
8 arendajat pakkusid valmislahendust ehk kolmandate osapoolt valmistatud lehekülgi. 2 arendajat tegid kõik oma tööd otsast-lõpuni ise.
Järeldus:
Hind on otseselt sõltuv sellest, kas vahendatakse valmislahendust või ehitatakse kliendile erilahendus.
Kolmas oluline küsimus on tugi, koolitus ja kõik sellega seonduv.
Annab ülevaate, kas pakutakse kvaliteeti ja garantiid ning lehe toimivust või mitte.
Tuleks küsida sellelt arendajalt kas ja kuidas nad käituvad teiega peale projekti lõppu. Kas te saate oma kodulehte ise hallata ja kas teid koolitatakse seda tegema, mis juhtub kui mingi jama on kuskil jpm. Et, siin adekvaatsed infot saada, peab helistama arendaja eelmistele ja praegustele klientidele. Nendelt klientidelt tuleks siis uurida, kuidas on nad rahul oma kodulehega ja kuidas arendaja on neil “kätt hoidnud”.
Statistika:
Helistasin kõikide arendajate klientidele. Tulemused olid eestlastele omased, enamus neist ei olnud lehega rahul ja kippusid arendajat maha tegema. Seetõttu pidin 10 kliendi asemel 20-le helistama. Peale hunniku kõnesid eriti targemaks ei saanud. Kliendid olid nii erinevad: osad neist suured tuntud brändid teised ühemehe firmad ja nurinat oli nii siin kui seal.
Järeldus:
20-se valimi puhul adekvaatset infot ei saanud, et mingit korraliku järeldust teha.
Toome siia juurde lisadimensiooni W3C standardi.
W3C standard on veebiarenduses nagu ISO standard tootmisettevõtetes. Ehk mõõdetakse teatud parameetreid, et tuvastada kui kvaliteetne mingi teenus/toode on. W3C standardi mõõtmiseks on olemas tööriistad. Selle standardi mõõtmist rakendasime kõikidele pakkujatele ja nende viimastele töödele.
Statistika:
Ainult 1 pakkujal olid viimased projektid vigade vabad ehk standardile vastavad. Ja seda esines ainult kõige kallima arendaja tehtud tööde all.
Järeldus:
Ainult kallim arendaja testib ja mõõdab on tehtud töid. Mis on ka mingismõttes loogiline kuna kallim teenusepakkuja teostab oma tööd ise otsast lõpuni ning sellest tulenevalt saabki kontrollida ja mõõta omaenda tööd.
Kokkuvõtteks:
Odavuses peitub vähem tööd, ebamäärast kvaliteeti ja reeglina vahendatakse kolmandade osapoolte pool valmistatud valmislahendusi. Hinnad sadades eurodes. Sobivad alustavale ettevõttele, kellel on piiratud finantsilised võimalused.
Kalliduses peitub rohkem tööd, garanteeritud kvaliteet ja unikaalne arendus. Hinnad tuhandetes eurodes. Sobivad keskmistele ja suurtematele ettevõttetele, kes hindavad kvaliteeti ning soovivad rohkem kui lihtsat visiitkaarti.
Millist varianti eelistada sõltub juba teie võimalustest ja turunduseelarvest.
P.S kogu see postituse ajendiks on reaalsetel kogemustel (loe: klientide kogemustel) baseeruvad juhtumid. Kus esimesed kahe kodulehega ostetakse hinda ja kolmandaga juba kvaliteeti. Ja lisaks siis need “päringud”, kus soovitakse asju 100€ saada.
Andmete allikas: Google otsingus esile tulnud kodulehe arendajad nii reklaamina kui ka orgaaniliselt. Andmed kogutud 2014 kevadel.
Vaada ka meie kodulehe hinna kalkulaatorit.
