“Tegin kodulehe. Ilus ja särav. Möödus kuu või paar. Nüüd pakutakse uuendusi – uhh, pigem ei näpi.” Kas tuleb tuttav ette? Enamik kodulehe tellijaid leiab end sellisest olukorrast. Mõtleme läbi, millised variandid selle lahendamiseks on.
Esiteks, milles on probleem? Kui leht toimib, kas ei võiks jätta teda nii nagu on? Auto ju töötab aastakümneid samasugusena… aga tegelikult ei tööta. Pidevalt käid hoolduses, vahetad kaks korda aastas rehve, tangid iga nädal, võibolla paned ööseks valvega parklasse jne. Ükski võrdlus pole ideaalne ja kodulehel on asjad veidi teisiti. Neil on peamine hädade allikas see, et mida aeg edasi, seda suurema tõenäosusega leitakse viga varem “puhtalt ja veatult” toiminud koodis. Mõnikord turvaviga ja mõnikord ka loogikaviga kasutajate jaoks, kui keegi käitub ootamatul kombel.
Turvavigade poole pealt aitavad turvamoodulid. Näiteks WordPressi puhul leidub täiesti tasuta lahendusi, mis on ühtlasi nii tulemüüriks kui antiviiruseks. Siiski ei tähenda see, et uuendusi polekski vaja teha. Vastupidi, needsamad turvamoodulid näitavad sulle eriti agaralt, kui millegi jaoks uuendus saadaval.
Regulaarset uuendamist vajavaid komponente on palju, sõltumata veebilehe loomiseks kasutatud tehnoloogiast. Vaatame endiselt WordPressi näidet, kuna see on levinuim ja mulle kõige tuttavam. Alustades serveri tasemest: meil on server “ise” (nt Apache), põhiline programmeerimiskeel PHP, andmebaasi mootor MySQL. Nad kõik vajavad vähemalt korra aastas ülevaatust, et kas midagi uuendada tarvis, ning lisaks veel pidev turvauuenduste paigaldus. Turvauuendustega reeglina midagi katki ei lähe ning nende paigaldamine on serverimajutuse ülesanne. Muud uuendused on natuke tehnilise iseloomuga, ehk siis, isegi kui serverimajutuse iseteeninduses saad ise versioone muuta, oleks vaja vähemalt korra konsulteerida mõne veebiarendajaga.
Kui see nii tüütu on, kas siis üldse mõtet? Jah, kindlasti. Näiteks: PHP uuendus versioonilt 5.6 järgmisele, 7.0-le, annab töökiirust juurde 2-3 korda. Ning vanematele versioonidele ei jää igavesti turvauuendusi tulema, seega varem või hiljem on uuendused hädavajalikud.
Minnes edasi veebilehe tasemele, on keskmiselt 3 korda aastas WordPressi versiooniuuendus ning sinna vahele veel ohtralt WordPressi turvauuendusi. Need turvauuendused tulevad üldjuhul automaatselt peale, kui keegi neid kinni pole keeranud. Sellele lisaks pluginate – vabandust, pistikprogrammide – uuendused, mida keskmisel veebilehel tuleb mitu tükki nädalas. Kui enamik neist võib rahulikult ootele jätta, siis mõned harvemad vajavad kiiresti ära tegemist.
Aga kust peaks üks tüüpiline veebilehe omanik oskama hinnata, mida on vaja kohe uuendada, mida on vaja jälgida, mida ootele jätta? Ning kui läheb ja vajutabki “uuenda” nuppu, läheb tagatipuks kõik katki või midagi kaduma ka. Seetõttu valitakse tihti kahest halvast vähem halb – soovitatakse uuendusi (ise) mitte teha.
Oletame, et on proaktiivne veebilehe omanik. Ta võtab regulaarselt ühendust oma tuttavate arendajatega, et näe, kas vaja midagi teha ja kui palju selleks teil töövaeva kulub. Järgnevad mahuhinnangud, eelarved, kinnitused ning palju projektijuhtimist. See oleks nii-öelda “hea” lahendus, kuna uuendused saavad tehtud, kuid tüütu ja mõnikord ka närvesööv kogemus kõigile osapooltele.
Kõige parema lahendusena näen seda, et tehakse igakuine hooldusleping. Mõnikord on tegemist vajavaid töid rohkem, kui kuu keskmine ette näeb. Teinekord jälle vähem. See võimaldab kuutasu hoida võrdlemisi madalal, samas kõik vajalik ära tehes. Nii on alati keegi jälgimas, mida ja millal oleks uuendada vaja ning kodulehe omanik saab oma fookuse suunata kuhugi mujale. Ja öösel rahulikumalt magada.
Olete nõus? Tutvuge ka meie poolt pakutava: Kodulehe haldus ja kodulehe hooldus teenusega.
